pühapäev, 13. november 2016

Isadepäev

On isadepäev ja on pōhjust enda rolli üle mōelda ja mōtiskleda selle üle, milline isa ma olen olnud.
Hommik algas üllatusega. Enne 10-t helises uksekell ja seal seisis kena noor daam roosikimp käes ja teatas, et Interfloral on suur ōnn ja au mind isadepäeval ōnnitleda. Olin sōnatu ja siis lakhudes teatas daam, et kaart on ka juures. Lugesin üksi jäädes kaardilt, et need lilled on mulle saatnud mu vanem tütar Kristi, kes on parasjagu Bostonis. Kuna selline saadetis oli minu elus esmakordne, olen siiani mōtlemas maailma väiksuse/suuruse üle. Elu on muutunud nii kiiresti, et ei ole enam üldsegi ebaharilik, kui Sulle Ameerikast isadepäevaks roose saadetakse. Tean ju küll, et saadetis on nn.virtuaalne ja lilled toodi mulle kodulinna lillepoest, Ameerikast tulnud tellinuse järgi. Huvitav oleks ka teada, kust need roosid pärit on- Iisraelist? Egiptusest? Ega vist ei tahagi teada. Tahaks hoopiski mōelda kōige lihtsamalt- need lilled saatis mulle mu tütar Ameerikast. Kuidas need minuni jōudsid, ei olegi tähtis. Tähtis on emotsioon, mida see lugu minus vallandas. Selliste hetkede pärast tasub olla isa. Ega ma ennegi pole kunagi kahelnud, et isa olla on vōrratu, kuid sellised  hetked teevad isaks olemise ōnne veelgi reljeefsemaks.
Mul on kolm tütart ja nende abiga  seitse lastelast. See on väärtus, mida ei saa minult vōtta ei inflatsioon ega riigipööre. See on minu vōimalus vōita igavene elu ja muuta oma geenid surematuks. Evolutsioonipsühholoogid on pannud peaegu sajandi vastu pidanud Maslow vajaduste hierarhia teooria ( lihtsalt öeldes vajaduste püramiidi) kahtluse alla. 2010 kirjutas Douglas T Kenrick, et Maslow eneseteostus pole sugugi inimvajaduste tipp. Kōik,  mis puudutab püramiidi alumisi osi, klapib ka tema teooriaga, kuid ülimaks vajaduseks nimetavad nad hoolitsusd ja perekonna omamise vajadust ( parenting inglise keeles). Eneseteostus tema meelest kōlab vanamoodsalt ning on uues püramiidis taandatud peaaegu olematuks. Evolutsioonipsühholoogide arvates on enesteostuse viisid allutatud soojätkamisele. Kōige rohkem aega ja energiat kulutab inimene suhete loomisele ja hoidmisele, seejärel oma læhedaste eest hoolitsemisele. Nende arvates on kōige tähtsam soojätkamine. Muudel saavutustel ri pruugi olla mingit tähtsust. Loeb vaid universumis uvastupidamine, kaaslase leidmine ja laste saamine.  Geenide edasi andmine, hoolitsemine, lapsevanemaks olemine, laste üles kasvatamine- see ongi kōrgeim saavutus ja ülim vajadus.
Minu arvates on sel teoorial veel ka teine emotsionaalne tähendus. See teooria on kergendus kōigile neile, kes mōnikord justkui häbendes laste omamist ja kasvatamist naudivad ega oska karjääriredelil nühkimist piisavalt tähtsaks pidada. Nende arvates on varsti popp rahuldada enda vajadust hoolutsemise järele.
Elame- näeme, milline on evolutsioonipsühholoogide teooria saatus, kuid tänasel päeval kipuks seda pigem uskuda.  Kahtlema paneb aga rongaisade selline levik ja hulk. Nende mōttemaailmast ei ole ma kunagi osanud aru saada. Kui oled osalenud elu loomise ilusas aktis, pead olema ka valmis loodud elu eest vastutama. Ju on olnud ühiskond rongaisade suhtes liiga leebe, kuid täna ei taha selleele mōelda.
Olen isa ja täna on minu päev. Olen ōnnelik.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar